MINU TEEKOND SIIA
Oma eluteed alustasin väiksest külast, kus ema teenis elatist lüpsjana ja kõik suved sai ka ise loomade keskel veedetud. Paar kilomeetrit eemal elasid vanaema ja vanaisa, kelle juures sai ka iga nädal käidud saunas. Suuremana juba harvem aga elukogemusi ja tarkusi sai sealt hulganisti ellu kaasa.
Kooliteed alustasin kildu koolis, nii nagu mu ema ja ka vanaisa. Tänapäevaks on jäänud sellest armsast koolist vaid ilus mälestus, kus käinud meie pere neli põlvkonda. Kool kust sai alguse ka minu suurem huvi käsitöö vastu. Suvel sai vabal ajal tikitud väikseid patju ja neid ära kingitud. Vanaemal käis käsitööleht “Ilutegija” ja sealt sai päris paljud loomapildiga mustrid patjadeks tikitud.
Edasi Viljandi kooli suundudes, see huvi aina suurenes ja ka tehtud toodete suurused läksid suuremaks. Seal sai ju õpitud õmblemist, käsitööd, kokandust ja masinakirja. Nagu ise huumoriga nimetan end, paberitega koduperenaine, universaalne kodumasin.
Kui Viljandi õppekeskuse lõpetasin aastal 2000, siis see aasta sügisel algas minu töö masinõmblejana AS Galvi-Lindas, kus olin üle kahekümne aasta. Sai õmmeldud kergemaid tooteid ja ka raskeid, invavarustusest kuni kaitseväe varustus kottideni. Ja alati huvitas mind, kuhu see tasku käis, või kate ratastoolis. Alati on ju parem teha toodet kui tead kuidas sed kasutama hakatakse. Töö kõrvalt, õhtuti kodus olles sai ikka vardad teleka ees kätte võetud ja midagi kootud, beebitekki või kombekat.
Tavaliselt sisustangi oma vaba aja, niipalju kui seda on käsitööga. See on mul veres, kaasa antud esivanemate poolt. Mida paremat veel tahta kui teha midagi ise oma kätega ja mida saavad kasutada paljud ja tunnevad rõõmu sellest, kes hindavad omatehtut.
Ja poeg, kes on mul 16 aastane, ka temal on oskusi palju oma kätega nikerdada ja valmistada huvitavaid asju. Eks me tihti koos tegutsemegi, mina kas õmmblen või koon ja tema ehitab, siis papist maja koos kõige sisustuse ja muuga. Ja kui emme tegeleb klaashelmestega ja seal mõni huvitav värv või kuju, mis tema meelt köidab, siis on see varsti tema ehitatud majas oma koha leidnud.
Nii me toimetame käsikäes, mõlemal oma teema käes, ning valmib midagi ainulaadset ja unustamatut. Sest enamus tööd saavad ka tänapäevaselt salvestatud piltide näol arvutisse.
Minu sihid
Nüüd on aga aeg töötada iseendale ja olla oma aja peremees.
Nautida ja teha oma kätega rohkem ja personaalsemalt.
Saan olla loomingulisem ja seda ka teistega jagada.
Tulevik




mõtteteri elust
Elu ei küsi meilt alati, kas oleme valmis, kuid ta annab peaaegu alati võimaluse õppida.
Mõnikord on parim plaan see, kui plaan läheb veidi viltu ja sunnib meid naerma enda liigse tõsiduse üle.
Kui oskad raskuste keskel muigega edasi astuda, oled juba poolel teel sinna, kus tahad olla.

